Kohustatud isikud
Üldjoontes on seadusega sätestatud kohustatud isikute ring sama nagu eelmises seaduses, kuid mõningaid muudatusi on selles osas siiski tehtud. Kui varem olid kauplejad RahaPTS subjektiks siis, kui neile tasuti sularahas vähemalt 15 000 eurot või sellega võrdväärses muus vääringus, siis uue seaduse ning kooskõlas direktiiviga on see piirmäär viidud madalamaks ning on nüüdsest 10 000 eurot. Oluline on kindlasti ka see, et kauplejad on subjektid ka siis, kui nad tasuvad ise sularahas üle 10 000 euro. Piirmäära on alandatud ka nendel kohustatud isikutel, kes on  mittetulundusühingud mittetulundusühingute seaduse tähenduses ja teisetele juriidilistele isikutele, kes tegutsevad selle seaduse alusel ning samuti sihtasutustele sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärses summas muus vääringus. Varem oli selleks summaks 15 000 eurot. Sätetesse on seotud tehingutele lisatud ajaline piirang – kui tehing(ud) on tehtud üheaastase perioodi jooksul, sest see annab subjektidele selguse, mis aja jooksul ning kui pikalt on vaja summapõhiseid tehinguid jälgida ning vajadusel hakata kohaldama hoolsusmeetmeid või teavitada rahapesu andmebürood.

Kohustatud isikute nimekirja lisandusid ettevõtjad, kes osutavad sularaha või väärtpaberite piiriülest veoteenust.

Uues seaduses ei ole enam mõistet „alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja“. Selle asemel on nüüdsest kasutusel mõisted „virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja“ ning „virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja“. Kohustatud isikud, kellel on alternatiivsete maksevahendite teenusepakkuja tegevusluba, saavad selle ümber vahetada virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja loa vastu tehes vastavad muudatused ning taotluse majandustegevuse registris. Taotlus tuleb teha kaheksa kuu jooksul alates RahaPTS jõustumisest ehk siis alates 27.11.2017. Juhul kui taotlust ei esitata, siis üheksa kuud pärast seaduse jõustumist muutub alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja tegevusluba kehtetuks.

Riskihinnang
Kohustatud isik peab koostama riskihinnangu. Riskihinnangu eesmärk on defineerida ettevõtte majandustegevuses olevad võimalikud riskid ning meetmed, kuidas neid riske saab maandada. Riskihinnang peab sisaldama vähemalt järgmisi riskikategooriaid:

·       kliendiga seotud riskid

·       riikide või geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seotud riskid

·       toodete, teenuste või tehingutega seotud riskid

·       kohustatud isiku ja klientide vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete, teenuste või tehingute edastamiskanalitega seotud riskid

Riskihinnangu tulemusel tuleb kirjeldada nii väiksema kui ka suurema riskivaldkonnaga kategooriad, riskiisu kui ka riskijuhtimise mudel. Need kohustatud isikud, kelle tegevus suuri riske ei sisalda, võivad teha üldisema riskihinnangu.

Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri
Kohustatud isikud peavad kehtestama protseduurireeglid, millega maandatakse ja juhitakse tõhusalt muu hulgas riskihinnangus tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Muuhulgas tuleb kirjeldada hoolsusmeetmeid ja nende rakendamist ettevõttes.

Hoolsusmeetmed jagunevad järgmiselt (RahaPTS § 13, § 19–23, erisused § 24–31):

·       üldised

·       lihtsustatud (§ 32–35)

·       täiendavad (§ 38)

Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks kehtestab kohustatud isik sisekontrollieeskirja, mis kirjeldab sisekontrolli süsteemi toimimise, sealhulgas siseauditi ja vajaduse korral vastavuskontrolli rakendamise korda, kus on muu hulgas kirjeldatud töötajate kontrollimise kord.

Riskihinnangut, protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirja pole kohustust teha mittetulundusühingutel ja sihtasutustel.

Kohustatud isikud (v.a krediidiasutus ja finantseerimisasutus) võivad taotleda riskihinnangu, protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja tegemisest vabastust. Vabastada saab ka riikliku riskihinnanguga.

Kohustatud isikul on oma tegevuse kehtiva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks aega üks aasta alates RahaPTS  jõustumisest. RAB-i loakohustusega isik esitab RahaPTS §-s 13 nimetatud riskihinnangu ning sellele vastavad protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja ühe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates.

Teatamiskohustus
Rahapesu andmebüroole teatamiskohustuse sisu on sarnane eelmise seadusega. Lisaks RahaPTS § 49-s sätestatule teatakse rahapesu andmebüroole ka siis, kui ärisuhte loomine, tehing, toiming või teenuse osutamine jääb teostamata ja RahaPTS § 42 ja § 43 nimetatud asjaolude esinemise korral.

Isiku, tema esindaja või tegeliku kasusaaja tuvastamise võimatuse tagajärjed (RahaPTS § 42)

Keelatud on luua ärisuhet, kui:

·       isikut, tema esindajat, tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada

·       kapital moodustub esitajaaktsiatest/väärtpaberitest.

Makseteenuse pakkujal on keelatud täita kliendi maksejuhist või teha rahalised vahendid kättesaadavaks, kui ei suuda tuvastada rahaülekande puhul kliendi isikusamasust.

Eeltoodud juhtumite esinemisel tuleb teavitada rahapesu andmebürood.

Tehingust ja ärisuhtest ei pea keelduma/ärisuhet lõpetama, kui:

·       kohustatud isik on teavitanud rahapesu andmebürood ja

·       saab rahapesu andmebüroolt konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte loomist või tehingu tegemist jätkata.

Teiste hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed (RahaPTS § 43)

Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest ja ärisuhte aluseks olev kestvusleping üles öelda, kui:
isik või klient ei esita dokumente, teavet, vara päritolu tõendavaid andmeid;
esitatud andmete ja dokumentide põhjal tekib kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega või sellise tegevuse katsega.

Lisaks on õigus kestvusleping üles öelda, kui isiku e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldutakse, selle kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks teatud alustel (nt ohustab avalikku korda ja julgeolekut, tema isikusamasuses on põhjust kahelda jne).

Kui tehingu tegemata jätmine on võimatu või kui tehingu tegemata jätmine või ärisuhte lõpetamine võib takistada kahtlasest tehingust kasusaajate tabamiseks tehtavaid jõupingutusi, võib kohustatud isik tehingu siiski teha või ärisuhtega jätkata, kui ta teavitab rahapesu andmebürood kohe pärast tehingu tegemist või ärisuhte jätkamise otsustamist.

Sunniraha ja väärteokaristused
Kui kohustatud isik on krediidiasutus või finantseerimisasutus, on sunniraha ülemmäär haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral:

·       füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot;

·       juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele

Kõikide teiste kohustatud isikute puhul on sunniraha ülemmäär võrdne kuni kahekordse rikkumise tulemusel teenitud kasumiga, kui sellist kasumit on võimalik kindlaks teha, või vähemalt 1 000 000 eurot.

Lisaks muudeti juriidilisele isikule määratava trahvi ülemmäära – senise 32 000 euro asemel on rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Tegeliku kasusaaja andmed (RahaPTS § 76-80)

Eraõiguslik juriidiline isik kogub ja hoiab andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teavet tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Tegeliku kasusaaja andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus äriregistri juures. Eraõiguslikel juriidilistel isikutel tuleb tegeliku kasusaaja andmetest teavitada 60 päeva jooksul alates 01.09.2018.

Tegeliku kasusaaja andmete kogumise kohustus ei laiene:
•korteriühistuseaduses sätestatud korteriühistule
•hooneühistuseaduses sätestatud hooneühistule
•reguleeritud turul noteeritud äriühingule
•sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutusele, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus.